3 asja millega tuleb välismaise ettevõttena arvestada Byggavtaletit sõlmides.

Üks Rootsi ehitussektoris kõige levinumaid kollektiivlepinguid on “Byggavtalet” ehk Ehitusleping. Leping on väga mahukas ja loodud mõttega töövõtjale ja töötajale selgeks teha kõik tingimused, mis kehtivad erinevates tööga seotud olukordades ja kuidas neid lahendada. Tegelikkuses on aga nii, et välismaine töövõtja peab tegelema riskide ja nõuetega, mis ei ole lepingus selgesõnaliselt sätestatud. Allpool on toodud kolm näidet selliste riskide kohta.

Byggavtalet on enam kui 200-leheküljeline kollektiivleping, milles on sätestatud kõik töötingimused, mida ehitusettevõtted ja töötajad peavad järgima. Byggavtalet on sõlmitud Byggnadsi (Rootsi ehitajate liit) ja Byggföretageni (Rootsi ehitusettevõtete liit) vahel. Lepingu võib sõlmida kas töövõtja iseseisvalt või Byggföretageni liikmeks astudes. Kui leping on allkirjastatud, on töövõtja kohustatud täitma lepingu tingimusi igal objektil Rootsis olenemata sellest kus ta tegutseb ja kas tellija nõuab lepingut või mitte.

Byggavtalet on väga detailne ja Byggnads eeldab, et töövõtja tutvub kogu lepingu sisuga ja järgib kõiki selles sätestatud eeskirju. Mõned näited detailsuse ulatuse kohta:

  • Erinevad miinimumpalgad ehitajale 0-1-aastase töökogemusega, 1-5-aastase töökogemusega ja 6+ aastase töökogemusega.
  • Erinevad palgamäärad töötajatele, kes teevad ületunnitööd või töötavad “ebamugaval ajal” (näiteks kui ametlik tööaeg on tööpäeviti 09.00-18.00, kuid mingil põhjusel tehakse tööd 11.00-20.00, tuleb pärast kella 18.00 töötatud tundide eest maksta 40% lisatasu).
  • Igapäevase töölesõidu eest makstava hüvitise erinev struktuur sõltuvalt transpordiliigist: isiklik auto ; ettevõtte auto; autode ühiskasutus; ühistransport.

Lepingu struktuur põhineb eeldusel, et töövõtja tegutseb peamiselt ühes geograafilises piirkonnas ja et ettevõtte töötajad elavad samas piirkonnas, kus enamik töödest toimub. Välismaised ettevõtted ei piirdu aga sageli ühe geograafilise alaga, vaid töötavad kõikjal Rootsis. See on üks välismaiste ettevõtete konkurentsieeliseid: välismaa töötajale on ükskõik, kus ta välismaal töötab, ta on ikkagi välismaal. Kõik see tähendab, et välismaine töövõtja peab arvestama järgmiste lisariskidega.

1: Teil võib olla kohustus maksta lisaks palgale ka päevaraha.

Kuna Byggavtalet eeldab, et töövõtja tegutseb enamasti ühes geograafilises piirkonnas, tuleb töötajatele maksta kohustuslikku päevaraha iga kord, kui nad saadetakse tööle väljapoole algselt kehtestatud geograafilist tööpiirkonda (70+ km).

Kuna välismaiste ehitusettevõtete töötajad ei ole üldjuhul Rootsi residendid ja võivad töötada mitmel erinevas piirkonnas asuval objektil, on väga suur oht, et ettevõte kohustub maksma töötajatele päevaraha. Skatteverketi (Rootsi maksuamet) ja Byggnads’i kriteeriumid lähetuse ja päevaraha maksmise kohustuse kohta on veidi erinevad, kuid see erinevus on väga oluline. Skatteverketi tavalised eeskirjad ei kohusta ettevõtet maksma lähetatud töötajatele päevaraha. Byggavtalet seevastu kohustab ettevõtet maksma lähetatud töötajale maksuvaba päevaraha 290 SEK päevas. See võib kogukulusid oluliselt suurendada.

Veelgi ohtlikumaks teeb selle asjaolu, et Byggavtaleti eeskirjade kohaselt ei mõõdeta tavalist tööpiirkonda mitte kontorist või ehitusplatsist, vaid 70 km raadiuses töötaja koduse aadressi ümber. Välistöötajate kodud asuvad tavaliselt väljaspool Rootsit, st 70+ km kaugusel Rootsi tegevuskohtadest. See tähendab, et Byggnads võib tõlgendada töötamist igal töökohal kogu Rootsis kui potentsiaalset lähetust. Õnneks on lepingus erireegel (Byggavtalet §6, 3.8), mis võimaldab töölepingus määrata ajutise elukoha töötaja koduseks aadressiks. Seda saab teha ainult üks kord, st töölepingu vormistamisel. See võimaldab välismaisel töövõtjal töötada ühes piirkonnas ilma päevaraha maksmise kohustuseta, kuid niipea, kui töötajad tuleb saata kuhugi mujale, mis on ajutisest elukohast rohkem kui 70 km kaugusel, jõustub taas päevaraha maksmise kohustus.

2: Peate kaaluma, millised võivad olla tagajärjed, kui palgaarvestus toimub ühes valuutas, kuid töötajad soovivad saada palka teises valuutas.

Välismaiste ehitusettevõtete puhul on väga tavaline, et töötajad soovivad saada palka oma koduriigi valuutas. Byggavtalet kehtestab aga palgad SEKides ja nõuab, et tööandjad peaksid palgaarvestust samuti SEKides. See tekitab olukorra, kus töötaja võib olla rahulolematu, sest iga kuu saab ta valuutakursi kõikumise tõttu erineva suurusega netopalka. Teine võimalus – tagada töötajale fikseeritud palk koduriigi valuutas – võib panna Byggnads’i administraatorid kulmu kergitama, kui nad saavad mõne kuu kohta palgaaruandeid, mille puhul töötaja palk Rootsi kroonides on väiksem kui ametiühinguga kokkulepitud miinimumpalk.

Töötaja tegi “2. kuul” sama palju tööd kui “1. kuul”, kuid sai 85,77 EUR vähem palka. Kui palga täpseid tingimusi ei ole lepingus sätestatud, võib see viia vaidluseni ja kahjustada töötaja ja ettevõtte vahelist töösuhet.

Teine variant ei ole sugugi parem. Kui töövõtja otsustab palgaarvestust teha hoopis eurodes, mis tagab töötajale kindla netopalga, mõjutab see palga arvutamist SEKides ja palgastatistika esitamist. Nimelt on tööandja kohustatud esitama Byggnads’ile palgastatistikat makstud töötasude kohta. Byggnads määrab kindlaks miinimumpalga, mida ettevõtte töötajad peaksid saama. Statistika peab sisaldama töötatud tundide arvu ja brutopalka SEKides. Kui brutopalga tase on kokkulepitud miinimumi lähedal, võib esineda olukordi, kus brutopalk on statistikas mõnel kuul madalam kui Byggnadsiga kokkulepitud miinimum. Sellisel juhul võib Byggnads teiega ühendust võtta ja nõuda selgitusi. Töövõtja huvides on käituda võimalikult korrektselt, et Byggnads’i iga-aastane audit kulgeks tõrgeteta ja igasugune olukord, mis tekitab Byggnads’ile kahtlusi, võib kahjustada üldmuljet, mis Byggnads’ile ettevõttest jääb.

Nagu näete, saab Byggnads “2. kuu” statistilise aruande, kus iga töötaja on saanud 3 SEKi vähem tunnis kui Byggnadsiga kokkulepitud miinimum. Kuna nende palgastatistika programm on automatiseeritud, saavad nad kohe teate, et see ettevõte maksab kokkulepitud summast vähem. Selline olukord võib tuua endaga kaasa ootamatuid ebameeldivaid tagajärgi nagu näiteks: .

  • Byggnads võtab teiega kohe ühendust ja nõuab selgitusi.
  • Byggnads ei tee praegu midagi muud, kui kasutab statistikat oma iga-aastases auditis tõendina, et ettevõte ei järgi reegleid.
  • Byggnads tegutseb ettevõtet teavitamata ja tuleb näiteks ootamatult ehitusplatsile ja sulgevad selle, teatavad peatöövõtjale, et nende alltöövõtja ei maksa piisavalt palka, panevad teid tarnijate musta nimekirja või kasutavad teisi ettevõttele kahjulikke meetmeid.

3: Te peate arvestama, et Rootsi eri piirkondades kehtivad erinevad palgamäärad.

Proaktiivne ettevõtja teeb enne Rootsi turule sisenemist uurimistööd ja loeb Byggavtaleti lepingut inglise keeles ning näeb mitu korda mõistet “põhipalk”, mis on praegu 188,5 SEK/h. On loogiline eeldada, et peetakse silmas miinimumpalka tavapärastes töötingimustes. Kahjuks ei ole asi nii lihtne. “Põhipalk” viitab palgale, mis tuleb töötajale tagada olukorras, kus tööd ei ole pakkuda, näiteks tööseisak halbade ilmastikuolude või muude sarnaste asjaolude tõttu. Samamoodi tuleb põhipalka maksta ka siis, kui töötaja kutsutakse ehitusplatsile, kuid ta ei saa oma tööd teha, näiteks kui ta ootab elektrikut, kes tuleb kohale ja valmistab oma lõigu ette.

Tegelik “miinimumpalk”, mida töövõtja peab maksma, lepitakse Byggnadsiga kokku lepingu sõlmimisel. Palk sõltub geograafilisest piirkonnast, kus ehitustööd toimuvad, ja töötajate ametist. Plaatijad teenivad keskmiselt rohkem kui tellingupaigaldajad ja Stockholm on kallim piirkond kui Sundsvall. Lisaks tuleb meeles pidada, et Byggnads on jaotanud Rootsi 11 piirkonnaks ja kui ehitusplatsid asuvad eri piirkondades, tuleb igas piirkonnas pidada eraldi palgaläbirääkimisi Byggnads’i kontoriga, kes seda piirkonda haldab.

Soovitan tungivalt, et enne mis tahes projekti vastuvõtmist kontrollige Byggnadsist, milline on keskmine palk selles piirkonnas, kus projekt asub, ja kasutage seda arvu oma arvutustes, sest tegelik keskmine tunnipalk võib vabalt olla 30-50 SEKi kõrgem kui 188,5 SEKi suurune “põhipalk”.

Sõlmides kollektiivlepingu Byggföretageni liikmena saad selle probleemi kõrvaldada, paraku on liitumine väga pikaajaline protsess. Peaksid olema tegutsenud Rootsi turul vähemalt aasta enne kui sellest mõtlemagi hakkad.

Mida edasi teha?

Kollektiivlepingute sisuga tutvumine on ülioluline, kui soovite Rootsis pikaajaliselt tegutseda ning luua häid suhteid oma klientide ja ametiühingutega. Pidage siiski meeles, et kliendid ja ametiühingud ei ole teie sõbrad ning üsna sageli juhtub, et kliendid kasutavad kollektiivlepingu reeglite rikkumist ettekäändena, et mitte maksta tehtud töö eest. Seetõttu peate olema väga teadlik oma kohustustest, õigustest ja sektori “tavadest”, millest keegi teile otsesõnu ei räägi.

Paljud kollektiivlepingud on tõlgitud inglise keelde, mis võimaldab ettevõttel tutvuda lepingu sisuga ja ette valmistuda. Paljudest terminitest ja tavadest võib siiski olla raske aru saada, kui te ei ole kunagi varem Rootsis toimetanud, ning nende tundmaõppimine võtab palju aega. Sellisel juhul võite eelistada koostööd eksperdiga, kes on nende küsimustega juba kursis ja on aidanud paljudel ettevõtetel Rootsis projekte edukalt käivitada ja lõpuni viia.

Olete oodatud kirjeldama oma praegust olukorda ja koos leiame viisi, kuidas sujuvalt edasi liikuda. Esimene konsultatsioon on alati tasuta.

Similar Posts