Kui palju maksab tegelikult ehitustöötaja pidamine Rootsis?

Välismaised ehitusettevõtjad, kes ei ole varem tegelenud kollektiivlepingutega Rootsi ehitussektoris, võivad alahinnata töötajate Rootsis hoidmise tegelikke kogukulusid. Selles artiklis näitan täpselt, milliste lisakuludega tuleb kollektiivlepingu sõlmimisel arvestada ja mis võib juhtuda, kui te ei ole ettevaatlik.

Paljude ehitusprojektide üks olulisemaid kulukategooriaid on tööjõu tunnitasu. Klient soovib saada välismaise alltöövõtja teenuseid parima võimaliku hinnaga ning alltöövõtja peab olema teadlik iga müüdud töötunni tegelikust maksumusest ja eeldatavast kasumist. Suuremad Rootsi ehitusettevõtted nõuavad sageli, et alltöövõtja sõlmiks kohaliku ametiühinguga kollektiivlepingu ning täidaks lepingus sätestatud nõudeid ja kohustusi. Need nõuded suurendavad aga oluliselt alltöövõtja kulusid ja on oluline, et alltöövõtja teaks, kui palju need kulud võivad suureneda, enne kui ta kliendi pakkumise vastu võtab.

Tavaline stsenaarium on, et Rootsi klient teeb välismaisele alltöövõtjale pakkumise, mille tunnitasu tundub esmapilgul kõrge, kuid tingimusel, et alltöövõtja sõlmib ametiühinguga kollektiivlepingu. Tavapärasest kõrgemast tunnitasust ajutiselt pimestatuna nõustub alltöövõtja tingimustega ja hakkab mõistma suurenenud kulude ulatust alles siis, kui projekt on juba käimas. See võib viia selleni, et alltöövõtja ei suuda täita kõiki uusi kohustusi, mida ta on endale võtnud, ning ta võib tunda, et on sunnitud kasutama ebaseaduslikke meetmeid, et end vee peal hoida. Tüüpilised lükked võivad olla tööjõumaksude tahtlik mittemaksmine või töötundide või ametiühingule esitatud statistika võltsimine, et jätta mulje väiksematest palgakohustustest. Kõik see toob suure tõenäosusega kaasa probleeme kas projekti ajal või peale lõpetatud projekti, ametiühingu või maksuameti poolt rakendatavate karistuste näol. Ametiühing võib sundida peatöövõtjat eemaldama alltöövõtjat tööplatsilt või määrata alltöövõtjale lepingu klauslite rikkumise eest suuri trahve. Kõik see hävitab sisuliselt igasuguse projektist saadava kasumi ja ettevõtte maine.

Et valgustada kollektiivlepingutest tulenevaid lisakulusid, olen koostanud 3 näidet töötajate tunnipõhise kuluarvestuse kohta erinevates olukordades. Arvutused põhinevad ühel kõige levinumal kollektiivlepingul, mida nimetatakse “Byggavtalet”iks (Ehitusleping) mida haldab “Byggnads” (Rootsi ehitajate liit) . Byggavtaleti tingimused hõlmavad rohkem kui 30 erinevat ameti kategooriat ehitussektoris. Nendes näidetes võtan arvesse ainult palgakulu, seega tuleb vastavalt ettevõtte olukorrale lisada ka majutus, riikidevaheline transport, tööriided, tööriistad ja muud ehitajate kohapeal hoidmisega seotud kulud, et saada võimalikult täpne kuluarvestus.

Allpool esitatud näited põhinevad järgmistel eeldustel:

1: Alltöövõtja on Rootsi juriidiline isik ja töötaja on Rootsi maksuresident. Nende poolte vahelises töölepingus kasutatakse Rootsi tingimusi.

2: Töötaja elab alaliselt oma kodumaal (mis ei ole Rootsi), kuid töötab ja veedab suurema osa oma ajast Rootsis.

3: Töötajal on enam kui 6-aastane töökogemus, st tal on õigus saada Byggavtaleti maksimaalset palgamäära.

4: Ettevõte ja projektid asuvad Stockholmis ja maksude arvutamisel kasutatakse Stockolmi maksutabelit, (Skattetabell 30), ja keskmine palk Byggnads Stockholmi piirkonnas on 220 SEK/h.

5: Keskmises kuus on 30 päeva, millest 21 on tööpäevad ja iga tööpäev kestab 8 tundi (ilma vaheaegade ja lõunasöökideta).

6: Tööandja on kohustatud eraldama raha töötaja puhkusefondi, mis on 13% brutopalgast. Sellega kaasnevad muidugi täiendavad tööjõumaksud.

7: Töötaja elukoht Rootsis on 10 km kaugusel töökohast. Töötaja sõidab iga päev oma isikliku autoga tööle ja tagasi.

8: Töötaja loodab saada netopalka 15-16 eurot tunnis. EUR/SEK valuutakurss on keskmiselt 11,5.

Näide 1: Ettevõte on sõlminud Byggavtaleti lepingu.

Analüüs: Kuigi käesolev arvutus illustreerib olukorda, kus töötingimused on kergesti eristatavad (me ei võta arvesse näiteks ületunde ega lähetustingimusi), näeme juba üsna mitu erinevat kulukategooriat. Näiteks Fora kindlustus on kulu, millega paljud uustulnukad Rootsis ei ole harjunud. Fora hõlmab sissemakseid pensionifondi ja kindlustuspaketti, mis kaitseb töötajat tööõnnetuste ja koondamise eest. Fora-maksed on enamiku Rootsi kollektiivlepingute kohustuslik osa ja neid kohaldatakse kõigi töötajate suhtes, kes töötavad kollektiivlepinguga ettevõttes (mitte arvestades kontoritöötajaid). Fora maksed moodustavad ligikaudu 5% töötaja brutopalgast. Reisikulude kohustuslik hüvitamine on samuti paljude tööandjate jaoks üllatus. Byggnads on üks vähestest ametiühingutest, mis nõuab töötajate töölesõidu hüvitamist alates rohkem kui 2 km pikkusest teekonnast kodust tööle.

Lõpuks tasub ka mainida, et paljud ei arvesta oma arvutustes puhkusefondi maksumusega, kuid seda tuleks kindlasti arvesse võtta. Tööandja on kohustatud maksma töötajale palka ka siis, kui ta on puhkusel ja ei tööta. Töötaja töötasu jääb puhkuse ajal samaks, kuid tööandja ei saa kliendile esitada töötundide eest arveid. Seetõttu tuleks puhkusefondi kulud arvestada tunnihinna hulka. 348,41 SEK tunnis on väga kõrge hind ja kui klient pakub näiteks 380 SEK tunnis, mis on üsna tavaline, eriti välismaa ettevõtete puhul, peab ettevõtja endalt küsima: Kas brutomarginaal 31,59 SEK ehk 8,3 % katab kõik muud projektikulud ja jätab veel ruumi kasumit teenida?

Näide 2: Ettevõte ei ole Byggavtaletit sõlminud.

A graph with numbers and text

Description automatically generated with medium confidence

Analüüs: Selles näites puudub Byggnads’i leping ning töötajate netopalga ootusi on palju lihtsam ja odavam täita. Rootsi seadustega ei ole kehtestatud miinimumpalka, seega võib töötajale maksta mis tahes summat, millega ta nõus on. Selles näites saab töötaja sama netotunnipalka kui eelmises näites, kuid 62,49 SEK võrra väiksema tunnikulu eest. See tähendab, et kliendi poolt eelmises näites pakutud hinnapakkumine 380 SEK tunnis on nüüd palju atraktiivsem. Brutomarginaal on 94,08 SEK ehk 24,76%.

Kokkuhoid tuleneb sellest, et Byggavtaletit sõlmimata puudub kehtestatud minimaalne brutopalk ja puudub kohustus maksta Fora pensionifondi sissemakseid. Samuti on ettevõttel võimalik kasutada riiklikku päevaraha. Rootsis on lubatud maksta päevaraha ka riigisiseste tööreiside puhul, erinevalt Eestist. Kui ehitussektoris töötava töötaja tavapärast töökohta ei ole võimalik fikseerida tuleb lähtuda töötaja kodusest aadressist. Praktikas tähendab see, et kus iganes töötaja Rootsis töötab, võib tööandja maksta maksuvaba päevaraha.

Byggavtaleti mittekasutamine tagab esiteks paindlikkuse palga määramisel ja teiseks selle, et puuduvad keerulised palga lisakomponendid (näiteks tööplatsile reisimise hüvitis). Teine oluline punkt on see, et ilma Byggavtaletita saab tööandja maksta igale töötajale individuaalset palka vastavalt tema pädevusele. See loob ettevõttes õiglasema palgastruktuuri ja hoiab kokku põhjendamatuid kulusid, sest igale töötajale makstakse täpselt seda, mida ta ettevõttele väärt on.

Näide 3: Ettevõte on sõlminud Byggavtaleti lepingu ning tekib päevaraha kohustus.

A close-up of a document

Description automatically generated

Analüüs: Viimane näide on must stsenaarium, mis võib väga vabalt juhtuda, kui vajalikku eeltööd ei tehta. Ootamatu lisakulu tuleneb sellest, et Byggavtalet käsitleb postitusi veidi teisiti kui Skatteverket (Rootsi maksuamet). Siin on kaks peamist erinevust. Esiteks lubab Skatteverket tööandjal maksta päevaraha vabatahtlikult, kuid Byggavtalet teeb selle kohustuslikuks. Teiseks, tavaliselt mõõdetakse tööreiside toimumist tavapärasest töökohast, kuid Byggavtaleti järgi tuleb lähtuda töötajate tavapärasest elukohast. Kuna välismaised töövõtjad palkavad tavaliselt välismaa inimesi, asuvad töötajate kodud sageli teistes riikides, mis tähendab, et kus iganes nad Rootsis töötavad, on see rohkem kui 70 km kaugusel kodust ja seega on tegemist tööreisiga.

Õnneks saab seda lisakulu vältida. Byggavtaletis on kirjas, et töölepingu koostamisel on lubatud määrata töötaja „kodune aadress“ samale aadressile, kus ta ajutiselt elab (§6, 3.8), tavaliselt korter, hotell või muud liiki majutusasutus ehitusplatsi lähedal. Kui tööandja oskab töölepingu algusest peale õigesti koostada, on võimalik vältida ootamatuid kohustusi kohustusliku päevaraha näol.

Mis siis täpselt tekitas käesolevas näites kulutõusu? Byggnads leidis, et kuna töölepingus ei olnud märgitud töötaja koduse aadressi muutmist, oli töötaja lähetuses ja tal oli õigus saada päevaraha 290 SEKi päevas (435 SEKi, kui tööandja ei taga töötajale majutust). See ootamatu lisakulu tõstis tunnipõhist kogukulu 51,79 SEKi võrra ehk 14,9% kõrgemaks kui esimese näite puhul! Kui projekti tunnihind oleks 380 SEK, siis oleks see projekt juba algusest peale kahjumlik.

Tegelikkuses oleks sündmuste kord tõenäoliselt järgnev: tööandja, kes on kogu projekti vältel maksnud oma töötajatele tema arvates õiget palka (näide 1), satub nüüd Byggnads’i ette, kes teostab kord aastas auditit. Byggnads kontrollib ettevõtte palgalehti, makseid ja töölepinguid. Nad leiavad, et töötajatele ei ole makstud päevaraha, millele neil on õigus, ja määravad ettevõttele lepingu rikkumise eest suure trahvi. Trahvi suurus on tavaliselt proportsionaalne maksmata jäetud hüvedega. Ettevõte on sunnitud trahvi maksma ja projekt lõpeb kas suurte kahjumitega või ettevõtte pankrotiavalduse esitamisega. Ainult üheainsa lihtsa, kuid katastroofilise vea tõttu.

Kokkuvõtteks

Nagu näete, on ettevõtjal Byggavtaleti kollektiivlepingu allkirjastamisel palju lisakohustusi ja piiranguid millega arvestada. Need kohustused koosnevad erinevatest palga alammääradest ja ülemmääradest, preemiatest ja palgastatistika esitamisest. Üks näide mainitud piirangutest on fakt, et töötaja konkreetne kogemus ja oskused ei saa olla palga määramise aluseks. Palga suurus sõltub ainult sellest, kui kaua töötaja on töötanud selles valdkonnas ja millises geograafilises piirkonnas ta töötab. See võib muuta palgaläbirääkimised erinevate töötajatega keeruliseks, sest võite olla sunnitud maksma neile rohkem, kui nad ettevõttele väärt on, või lausa vähem.

Minu tungiv soovitus on võtta kollektiivlepingu sõlmimisel arvesse kõiki lisakulusid, mis tekivad. Enamikku lisakuludest on lihtne arvutada, kuid on kohustusi, mida ei ole nii lihtne täpselt hinnata (lisa bürokraatiat, ületunnitöö riski jne), kuid fakt on see, et need lisakohustused võtavad ettevõttelt täiendavaid ressursse. Kõiki neid tegureid tuleb arvesse võtta, kui analüüsitakse kliendi pakutud hinda ja seda, kas pakutud hind katab kõik lisakohustused. Kui ei kata, tuleb kliendiga kokku leppida kõrgem tunnihind, vastasel juhul ei ole sellise projekti võtmine majanduslikult põhjendatud.

Kas soovite teie olukorrale kohandatud kalkuleeritud kuluanalüüsi? Ma aitan teil hinnata, kas projektitingimused on piisavalt head, ja kui projekt õigustab end, koostame tegevuskava, kuidas sujuvalt Rootsi siseneda.

Similar Posts